t elu või kogu Universumi mõtet) kui ka suhtelist mõtet (s.t inimese isikliku elu mõtet). Elu mõtte otsimine võib viia ka inimese elu mõttetuse tõdemuseni, nt siis kui jõuab järelduseni, et tema eesmärkide täitumine ei taga püsivat hüve, sest nii tema ise, tema järglased kui ka kogu inimkondsurevad, või et maailmakõiksus on inimese vastu ükskõikne. Sellise elu mõttetuse nentimise vastuseks on näiteks Albert Camus pakkunud absurdi trotsimist, Thomas Nagel aga irooniat. Elu suhtelist mõtet otsitakse või see võib olla peitunud n-ö inimmõõdulistes asjades, nt olümpiavõidu saavutamises, armastuse kogemises. Sellisel juhul hinnatakse elu mõttekust selle järgi, kuidas inimene oma elu täidab. Elu mõtet iseendas otsides võib inimene leida, et tema elu on mõtestatud siis, kui tema teod on tema jaoks mõtestatud. Seega – kui inimene seab endale eesmärke ning püüdleb nende poole, siis tema elu ongi mõtestatud.
nõuab, et Sigrid peab aitama nende ühist vanaema vanadekodust "ära päästa". Nii satub loomult tagasihoidlik ja kartlik Sigrid põnevatesse seiklustesse sekeldustesse, mille tulemusena lähebki kahel tüdrukul korda vanaema vanadekodust ära tuua ning ka Sigridi ema ja isa taas kokku viia. Kes see on? Röövliromantikast on kõik poisid unistanud. Mida üks sirguva mehepoja hing ikka muud oskab ihaldada kui seiklusi, ohtude trotsimist ja veriseid heitlusi, preemiaks kotitäied kulda ja kalliskive ja ilusaid naisi. Kuidas paistab aga võimu ja varanduse ihaldamine tüdrukule, kelle saatus on määranud kasvama karmide ja kurjade mereröövlite hulgas? Sookoll ja sisalik Rääkis igatsusest,loodusest ja selle olemusest,kurbusest ja vangistusest,heast ja halvast ning imetlusest Olemas olid muinasjutu elemendid nagu rääkivad loomad ja õnnelik lõpp.
6 toimiks isiku või jutustajana. Pam Morris võtab naiskirjutuse kokku järgmiselt: "Ühe tähenduse või identiteedi eitamine, keele lähendamine aistingute kehalisele materiaalsusele ning tungidel põhineva rütmi süntaksisse püüdmine oleksid Cixous´ järgi osa naiskirjutusest" (Morris: 150). Cixous väljendust, et naiskirjutus on "vulkaaniline", võib tõlgendada kui patriarhaadi status quo trotsimist, vastuhakku. Esitab ju écriture feminine väljakutse lakaanlaste sümoolse korra võimule. Lacani järgi on keelesüsteem kogu kultuuri koondav süsteem, mis on sünnitanud alistava Isa Seaduse - fallotsentrismi. Ema kaotus ja biseksuaalse kogemuse keelamine pagendavad inimesed sellesse süsteemi. Isaliku autoriteediga samastumine on poistele kompensatsiooniks, tüdrukutel seda võimalust ei ole. Nende subjektipositsioon on Freudi ja Lacani teoorias alati patriaarhaalse
annaabi.ee 
