Kunstnik ja tema kujutamine varasemas eesti kirjanduses
pidi raamat viimase novelli pärast jääma kirjastaja lattu ootama paremaid päevi."
Kuigi tolleaegne tsensuur ei olnud päris nii tugev kui eestlased hiljem tunda said,
näitab tekst, et siin maal on kunst peaaegu alati olnud (võõr)võimude poolt terava
kontrolli all.
Eestimaa halbadest loometingimustest räägib ka Gustav Suitsu luuletus ,,Laul
Eestist". Poeet kirjutab: ,,...Ei siin haljast loorberipärga / vajuta keegi lauliku pähe. /
Saatusest troostitum sündida / laulikuks Eestis. / Laulame tundes, et varakult kaome,
/ siia neetud sohu vist vaome." Ometi jõuab Suits luuletuse lõpus lootuseni, et tulevik
saab olema helgem: ,,Millest aga unistame, surmalapsed? / Paremast teistele
elupäevast. / Eesti päevast."
Õnneks võib tänaseks öelda, et Gustav Suitsu lootus on saanud tõeks ning ,,Eesti
päev" kätte jõudnud. Sellest ajast, kui need luuleread kirja pandi on eesti kirjandus ja
kunst märgatavalt edasi arenenud
annaabi.ee 
