EESTI NSV VALITSEMINE MAJANDUS JA KULTUUR IVAN JOHANNES KÄBINI AJAL (1950-1978)
abimajapidamine 0,6 hektarit maad iga kolhoosipere kohta, millel kasvatati peamiselt
kartulit.Eesti hakkas kujunema N Liidu sigalaks ja piimafarmiks, kuhu veeti sisse jõusööt
ning kust veeti välja valmistoodang.
Käbini ajal Eesti intensiivne ja hoolimatu industrialiseerimine, eriti rasketööstuse rajamine,
jätkus. Rasketööstuse eelisarendamine avaldus eelkõige põlevkivitööstuses ja energeetikas.
Terve Kirde-Eesti kujundati ümber troostituks nõukogulikuks tööstusmaastikuks. Rajati
lahtiseid karjääre, mis mõjusid keskkonnale väga halvasti. Ehitati ja käivitati kaks suurt
jõujaama- Balti ja Eesti Soojuseelektrijaam, Narvas suur mööblivabrik, rekonstrueeriti
tsemenditehas ,,Punane Kunda", lõpetati Eesti suurima käitise, Kreenholmi Manufaktuuri
taastamine, tööd alustas Kohtla-Järve lämmastikväetisetehas.
Kõikides liiduvabariikides loodi rahvamajandusenõukogud, mille eesmärgiks oli tööstuse