"troostija" - 1 õppematerjal

August Kitzberg ``Libahunt`` Draama viies vaatuses

Nagu Marigi praegu... JAANUS. Jah, nagu temagi! Ja mina tegin temale ka veel haiget. Tuli tahtmata keele peale, ja - või siis ongi meie majas õnne? Kuid - mis temagi sinna parata saab! VANAEMA. Jaah... JAANUS. Hale neid mõlemaid Margusega vaadata. Ei ole midagi, mis neid ühendaks! Ja see kolmas! See -hulgub ka ikka alles metsi mööda! Kas ta ei saa või ei tahagi ennast enam inimeseks muuta - seda ei tea keegi, seda teab jumal! VANAEMA (valuga). Jah, kes tooks troostija kinnitaks, et see nõnda ei ole, ehk küll kõik seda arvavad ja usuvad! Kes leiaks luud-kodikesed üles, mis tõendaksid, et ta - parem siis ometi - juba ammu surnud ja rahu sees on! JAANUS (raskelt). Ei, surnud ta ei ole. Ja - tema ta on! Ära ta meie nurgast ei lähe ja - püss ka tema peale ei hakka. Nüüd muidugi, kui juba igaüks teab, teda keegi enam puutuma ei hakkagi. Mis õige hunt see siis ka on, kes ei murra, inimesi ei karda ja - leiva vastu võtab, kui visatakse