Tartu Botaanikaaia Ajalugu
Germanni suure töö ning innuka organiseerimise tulemusena kasvatati aias 1807-ks aastaks
juba 2367 erinevat liiki taime ning 1810-ks aastaks koguni 4360.
Pärast professori surma jäi botaanikaaed kaheks aastaks ilma juhatajata, kelleks 1811.
aastal sai noor professor C. F. Ledebour. Viimase panusel kogus Tartu Botaanikaaed kuulsust,
mitmekesistus taimeliikide valik, laienesid aia piirid ning asutati ka algne kasvuhoone
troopikataimedele. Suuresti tänu Ledebouri teenetele kasvas aias 1827. aastaks 10 449
taimeliiki, millest osa küll hukkus, ent seemnete ulatusliku vahetuse läbi hoiti liikide arvu
siiski kõrgel.
Nagu Ledebour, osales ka aia järgmine direktor, kelleks sai 1836. aastal viimase
õpilane A. Bunge, mitmetes kaugetes ekspeditsioonides ning korraldas aia restaureerimist
ning juurdeehitusi.
Pärast Bunge´i oli aia direktoriks professor M. Willkommi, kes oma lühikese
annaabi.ee 
