kõikjal]; suurimad kasvatajad Venemaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Kanada) 34. RUKIS - miks, kus? (nisu aseaineks; kasvatatakse Venemaa, Poola, Baltimaad) 35. Kuidas on jaotatud tööstuslikult kasvatatavad kultuurtaimed? (kiukultuurid; õlikultuurid; suhktukultuurid; mõnukultuurid; looduslik kautsuk.) 36. PUUVILLAPÕÕSAS - kuhu, kus iseloomulik, kust pärit, suurimad kasvatajad? (tselluliiditööstusesse; iseloomulik troopikale; pärit Mehhikost ja Guetemalast; suurimad kasvatajad Lähis-Ida, Põhja-Aafrika) 37. LINA - kus, mida vajab, kasvatajad? (parasvöötmes kiulina/lõuna pool õlilina; vajab palju niiskust; suurimad kiulina kasvatajad on Poola, prantsusmaa, Belgia, Valgevene/ õlilinal India.) 38. DZUUT e kalkuta kanep - pärit, kasvatajad? (pärit Indiast, suurimad kasvatajad India, Bangladesh, Brasiilia, Hiina.) 39. SISALAGAAV - kus levib, kust pärit, tootja?
Tsonaalsus esineb peamiselt Maa füüsikalisel pinnal. Ei esine ookeanisügavustes, troposfääri ülemistes kihtides ega maakoores. Tsonaalsus (horisontaalne) on maastikulise sfääri kõige iseloomulikumaks struktuuriliseks iseärasuseks, mis väljendub maastiku ja kliimavöötmete ning mullastiku-, taimkatte- jm. vööndite korrapärases järgnevuses. Tsonaalsed on ka geokeemilised iseärasused (H ioon - tundrale, taigale, segametsale ja niiskele troopikale; Ca ioon steppidele, kõrbetele; Na ioon kõrbetele; Si ja Al ioonid troopikale). Tsonaalsuse tingib: -Maa kuju, -Maa telje kallakus, -Päikesekiirguse erisugune jaotumus. Vertikaalne tsonaalsus temp. madaldumine absoluutse kõrguse suunas. Vertikaalne tsonaalsus on horisontaalsest individuaalsem. Peaaegu igal mägismaal on oma vertikaalse tsonaalsuse spekter.Atsonaalsus ehk mittevööndilisus, ntks kivimid maailmas paiknevad ebakorrapäraselt.