Majandust õõnestas inflatsioon, puudus oli kütusest, toiduainetest ning tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, enam kui 1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt rindelt. Kasvasid sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi keisri kukutamisest. Veebruari lõpul Petrogradis vallandunud toitlusrahutused kasvasid revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonistning Venemaast sai vabariik. Võimu sai Ajutine Valitsus, kes üritas Venemaad suunata demokraatlikule arenguteele. Seda aga takistasid pidevad konfliktid tööliste ja soldatide nõukogudega. Juhtpositsioonil olid pahempoolsed, toetati Ajutist Valitsust ning püüti haarata enda kätte üha suuremat võimu. Eestisse jõudsid teated rahutustest 2. märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu
Majandust õõnestas inflatsioon, puudus oli kütusest, toiduainetest ning tarbekaupadest, transpordisüsteem ei toiminud. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, enam kui 1,5 miljonit sõdurit lahkus omavoliliselt rindelt. Kasvasid sõjatüdimus, umbusaldus valitsuse vastu, kõneldi keisri kukutamisest. Veebruari lõpul Petrogradis vallandunud toitlusrahutused kasvasid revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonistning Venemaast sai vabariik. Võimu sai Ajutine Valitsus, kes üritas Venemaad suunata demokraatlikule arenguteele. Seda aga takistasid pidevad konfliktid tööliste ja soldatide nõukogudega. Juhtpositsioonil olid pahempoolsed, toetati Ajutist Valitsust ning püüti haarata enda kätte üha suuremat võimu. Eestisse jõudsid teated rahutustest 2. märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest üles köetud miitingulised suundusid
annaabi.ee 
