Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka vabastatus kõigist maksudest ja koormistest Sellised olukorrad Põhja-Eestis muutsid Eestimaa valitsemise Taanile üsnagi tülikaks ja vähetasuvaks. Juba XIII sajandil tekkis plaan Eestimaa võõrandada, et saada raha Taani riigile vajalikumate probleemide lahendamiseks, oma kodu- ja troonipoliitika tarbeks. Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani kuninga nimeline ülemhärrus väga meelepärane, üleminek mõne teise maahärra võimu alla võinuks kaasa tuua vasallide õiguste vähenemise. Taani jätkas siiski visalt oma püüet maha müüa Eestimaa hertsogkond. Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas
Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka vabastatus kõigist maksudest ja koormistest. Sellised olukorrad Põhja-Eestis muutsid Eestimaa valitsemise Taanile üsnagi tülikaks ja vähetasuvaks. Juba XIII sajandil tekkis plaan Eestimaa võõrandada, et saada raha Taani riigile vajalikumate probleemide lahendamiseks, oma kodu- ja troonipoliitika tarbeks. Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani kuninga nimeline ülemhärrus väga meelepärane, üleminek mõne teise maahärra võimu alla võinuks kaasa tuua vasallide õiguste vähenemise. Taani jätkas siiski visalt oma püüet maha müüa Eestimaa hertsogkond. Saksa ordu ei olnud algusest peale rahul Põhja-Eesti minekuga Taani valdusesse ja oli sellega leppinud vaid olude sunnil. Sedamööda kuidas
annaabi.ee 
