Vana-Kreeka religioon ja mütoloogia
Rongkäik- pompe. Tuleb sõnasy 'saatkond'. Igal peol oma marsruut, rangelt paiga pandud. Igatahes
lõpus see jõudis see välja vajalikku pühamusse. Rongkäigus olid aktiivsed osalejad ja passiivsed
vaatajad, kelle arv olenes rongkäigu marsruudist. Rongkäigus liikus kõik tarvilik. Näiteks freskol:
ohvriloomad, ratsanikud, väärikad riigiametnikud, veekandjad, talituse läbiviimise riistad, mis olid
kaetud korvides kiste/kalathos (tapariistad). Viljatuulutusrest e liknon, kujutatud troonina. Sinna
kuulusid ka laulud ja tantsud. Sinna kuulus mõnikord ka aischrologia- häbiväärse ütlemine, nö
rituaalne ropendamine. Dirty talk naiste-meeste vahel, aga mingid piirid olid paigas. Nt sillanaljas
(gephyraid), kus prostid ahistasid oma määrkustega rongkäiku. Rongkäiku võisid kuuluda ka
mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga
palju, suurimatel võis olla isegi sadu. Hekatombous- sada veist, paljude veistega ohver