Poliitiline ajalugu - ristisõjad
Veneetslased esitasd aga tingmuse:
kõigepealt tuleb vabaneda kaupmehi kibutavatest mereröövlitest. Nii vallutatigi Zara linn, mida
peeti mereröövlite punktiks (kusjuures ka seal oli katoliiklasi). Seejärel suutsid venteeslased
veenda, et pole vahet, kas sõdida Pühal Maal või hoopis Konstantinoopoli vastu.
Neljanda ristisõja käigus vallutati Konstantinoopol (1204. aastal). Miks nii läks, on põhjendatud
erinevalt. Usuti, et vallutades aidati üks troonikandidaat Konstantinoopilis võidule, kuid samuti
oli tähtis rahanduslik aspekt. See trooni kandidaat pidid tasuma abi eest, aga polnud millega
maksta, seega linn laastati.
Tulemus: Veneetsia mõjuvõim suureneb Vahemerel veelgi, Bütsantsi ajutine likvideerimine kuni
1261. aastani (Ladina keisririik 1204-1261). Soov pidada ristisõdu Idamaades hakkas vaibuma,
leiti ka teisi maid ja rahvaid, kelle vastu mõõga ja ristiga minna (sh eestlased).
V ristisõda (1217-1221)