Gertrud-ema ja kuninganna
kes oli end kuninganna tuppa seinavaiba taha peitnud. Ta ütles kuningale, et Hamlet
tappis meeletuse hoos Poloniuse, pidades teda kujutluse meelevallas rotiks. See ei olnud
päris tõde, sest sisimas ta teadis, et Hamlet ei pidanud Poloniust mitte rotiks, vaid
kuningaks. Samas stseenis, kus Hamlet Poloniuse tapab, heidab ta ka oma emale ette,
kuidas too on uue kuniga suhtes pime ja ei tunnista verepilastust ning abikaasa trooniiha.
Ja sedagi, kuidas ta on solvanud Hamleti isa, endist kuningat. Gertrudi vastuses on
esimest korda aru saada, et ta on üsna teadlik toimuvast. Ta ei tunnista seda otse, kuid
palub Hamletil vait jääda ja mitte sundida teda oma hinge põhja vaatama. Selgub
süütunne, mis peitub sügaval ta südames. Just Hamlet ongi see, kes ütleb talle otse, et ta
on eelkõige kuninganna ja oma mehe venna naine ning lõpuks, viimasena, Hamleti ema.