Võrtsjärv
madalaveeliste
aastate vaheldumises. Veevaeseid aastaid iseloomustab sinivetikate massiline areng, järve
kinnikasvamine, haugi kudealade piiratus ning tihti ka kalade suremine.
Järve keskmise sügavuse suurenemisel väheneb tunduvalt resuspensioonikiirus.
Vaatamata
toiteainete (N, P) suuremale koormusele veerikastel aastatel, on veetaseme tõusul
positiivne
mõju järve ökoloogilisele seisundile. Väheneb füto- ja bakterplanktoni biomass ning
sestoni
üldhulk. Troofsustaseme näiline alanemine seostub eelkõige fütoplanktoni produktsiooni
vähenemisega teravnenud valguslimitatsiooni tõttu. Väikese läbipaistvusega Võrtsjärve
puhul
põhjustab veetaseme tõus nii järve põhja kui ka veekeha keskmise valgustatuse
vähenemist.
Võrtsjärve reguleerimine on kerkinud päevakorrale hüdroloogiliselt kuivadel perioodidel
kui
veetase järves on pikemat aega langenud allapoole tavapärast madalveetaset. Viimastel
annaabi.ee 
