Eesti siseveekogude seisund
Ökosüsteemi seisund
Võrtsjärv kuulub kihistumata veekogude eutroofsete järvede hulka, millel esineb mõningaid
argillotroofseid jooni (saviosakeste ja muu mineraalse sestoni rohkus veel), mis ei lase täielikult ära
kasutada järve suurt biogeensete ühendite varu. Võrtsjärv on oma ajaloo jooksul läbinud oligo- ja
mesotroofse taseme, olnud vahepeal isegi alkalitroofne (lubjatoiteline) ning jõudnud nüüd tugevalt
eutroofse ja hüpereutroofse järve piirile. Troofsusastme tõus on viimasel ajal olnud üsna suur, mida
näitab ka paljude tundlike bioindikaatorite kadumine. Järve hüpereutroofeerumisi pidurdab vee
tugevast segunemisest tingitud hea gaasireziim ja vee suur puhverdusvõime.
Võrtsjärve tüpoloogilistest iseärasustest tingitult on omalaadne järve aine- ja energiaringlus.
Nagu väidab H. Haberman, kulgeb energiavoog primaarsest produktsioonist kaladeni mitte niipalju
zooplanktoni kui zoobentose kaudu