kehadesse, põhjustades näiteks vähki, viljatust või maksahaigusi (Kislenko et al. 2009). Toiduahela kontsentreerumise süsteem on iseenesest väga lihtne: pestitsiidid pritsitakse kahjurite tõrjeks põllumaale, kus nad satuvad maapinnale ning pääsevad mulda. Koos vee ja mineraalsooladega imenduvad pestitsiidid taimedesse (Introduction to ecological pyramids: biomagnification. Accumulation of harmful chemicals in food chains. 2010). Sellega on pestitsiidid toiduahela esimesse troofilisse tasemesse sisenenud ja pannud aluse biomagnifikatsioonile ehk bioloogilisele kuhjumisele (Miller & Spoolman 2008). Antud taimi tarbivad taimtoidulised organismid, mida tarbivad järgmise troofilise taseme organismid ja nii jätkub süsteem toiduahela viimase lülini. Igas troofilises tasemes on kogunenud organismi järjest rohkem mürkaineid, mis kanduvad järgmisesse tasemesse edasi ning seetõttu on kõige suurem
vetikad) Esimene troofiline tase koosneb produtsentidest/autotroofidest ehk orgaaniliste ainete tootjatest, kes päikesekiirguse abil fotosünteesivad endale orgaanilisi aineid. Teise troofilise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad, nemad kasutavad oma eluks orgaanilist ainet. Konsumentid jaotatakse vastavalt toiduobjektile kas I astme tarbija (rohusööja), II astme tarbija (kõigesööja) või III astme tarbija (lihasööja). Kolmandasse troofilisse tasemesse kuuluvad destruendid ehk lagundajad, kes toituvad eelnevate tasemete surnud orgaanilisest ainest, muutes need taas lihtsamateks ühenditeks. 29. Mis on biomaasipüramiid ja kuidas see on seotud ökosüsteemide liigirikkusega? Biomassi püramiid näitab, kui suur hulk elusmaterjali (biomassi) on igal troofilisel tasemel antud ökosüsteemis. 30. Mis on ökosüsteem – selle komponendid?
annaabi.ee 
