Aadliseisus
Ühelt poolt ei suutnud keskvõim
tagada kaitset välismailt lähtunud rüüsteretkede vastu, teisalt nõudisd ka aadlikke sagedased
omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnused ehitati mäetipule, et neid
oleks võimalikult raske vallutada, samuti ümbritseti linnus vallikraaviga ja varustati
toidutagavaraga, mis võimaldas vastu seista ka mitmekuisele piiramisele. Võimsaimad
linnused kujutasid endist kõrgete müüride ja tronidega suuri kiviehitisi, mille keskel paiknes
viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks
puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse
kaitsefunktsioonidele lisandus ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus
sümboliseeris feodaali võimu kohalike valduste üle.
Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke