Trompet
Muusikut, kes mängib trompetit nimetatakse trompetistiks. Nagu kõikide
vaskpillide puhul, tekib heli õhu puhumisel läbi huulte, tekitades "sumiseva"
heli huulikusse ning helilaine õhujoas. Mängija saab valida helikõrguse
ülemtoonide reast, muutes huuleava suurust ja pinget suusõõrlihases. Huulikul
on ringikujuline serv, mis pakub huulte vibreerimiseks hea keskkonna. Kohe
serva järel on huuliku kauss, mis suunab õhujoa läbi palju pisema ava (kõri) ja
laieneva tagaosa kaudu trompetisse. Nende huuliku osade mõõtmed mõjutavad
heli kvaliteeti ja tämbrit ning mängukergust ja -mugavust. Üldiselt, mida
sügavam ja laiem kauss, seda suurem helivaljus ning tumedam tämber.
KONSTRUKTSIOON
Trompeteid valmistatakse enamasti valgevasest. Trompeti toru on silindriline,
toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ning suurem kõlalehtri pool.
Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline,
annaabi.ee 
