Kreeta-Mükeene ajalugu
Vöistlusprogrammis oli:
jooksudistantse, maadlus, rusikavöitlus, kahe viimase kombineeritud vöistlus, viievöistlus
(jooks, odvise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus) ning nelja hobusekaarikute vöidusöit.
Sela loeti osalejaks kaarikuomanikke, mitte juhte. Köige prestiizsemaks peeti lühimat
jooksudistantsi staadionijooksu, 192 meetrit. Olümpiamängudel ohverdati ka jumalatele
(tule süütas staadionijooksu vöitja), vöistlesid trompetiouhujad, teadete kuulutajad. Et midagi
ei takistaks seda üritust, kehtis olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relva kanda ega kellegi
sissepääsu relva jöul takistada. Varasest ajast peeti arvet vöitjate üle. See vöimaldas 5. saj eKr
koostada olümpiavöitjate nimekirja, mida pärast täiendati. Peagi sai aastasse 776 eKr tagasi
ulatuv nimekiri kreeklaste ajaarvamise aluseks.
Abielu ja perekond
Naistel puudus kodanikeöigus ja iseseisvus. Nad allusid meestele (abikaasa, ise, sugulane).
annaabi.ee 
