Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks
vistrikke ja sügelislesti kõrvaldada. Lodjapuuravimeil on põletikuvastane, kustajav, rahustav,
verejooksu peatav ja mõõdukas hüpoksiavastane toime, need pidurdavad kolesterooli teket
ning ergutavad rasvavahetust.
Neid tarvitatakse liigerutuvuse, unetuse, hüpertoonilist laadi veresoonte vegetatiivse
düstoonia (toonusehäirumuse), südameneuroosi, mao- ja soolehaiguste, südame- ja
neeruhaigustest tingitud tursete, hüpertooniatõve ning külmetuse raviks.
Vastunäidustatud on tromboosisoodumuse korral. Kestva tarvitamise puhul on vaja
kontrollida verehüübivust.
Ravimitoormena kasutatakse lodjapuu koort, õisi ja vilju (marju). Koort ei tohiks korjata otse
metsas kasvavatelt puudelt, sest siis kaob metsa ilu, vaid lõigatud oksajupid tuleb kodus ära
koorida ja kooretükid kuivatada. Seda tehakse kevadel mahlade voolamise ajal, sest siis on
koor lahti ja tuleb hästi maha. Ühelt põõsalt ei tohi liiga palju koort koguda, sest muidu võib
taim hukkuda