ajuinsult. 11.6 Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid on: kõrgenenud vererõhk, ülekaal, vere kolesteroolisisalduse tõus, suitsetamine, väheliikuv eluviis, pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks. Diabeedist tingitud riskiteguriteks on: kõrgenenud veresuhkru väärtus, vere hüübimatus (vere kõrgenenud trombivalmidus) ja diabeetiline neerukahjustus. Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta. Kui riskitegurid on teada, siis saab nendele tähelepanu pöörata ning õige käitumise ja raviga neid ennetada. 11.7 Jala veresoonte ahenemine Ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel võib välja areneda veresoonte ahenemine, mis väljendub jalalihaste krampidena.
südame isheemiatõbi ja ajuinsult. Südame isheemiatõbi Diabeet on riskitegur, mis võib viia südame isheemiatõve väljakujunemisele. Üldised riskitegurid: o kõrgenenud vererõhk o ülekaal o vere kolesteroolisisalduse tõus o suitsetamine o väheliikuv eluviis o pärilik eelsoodumus südame isheemiatõve tekkeks Diabeedist tingitud riskitegurid: o kõrgenenud veresuhkru väärtus o vere hüübimatus (vere kõrgenenud trombivalmidus) o diabeetiline neerukahjustus Südame isheemiatõve kõige raskem vorm on südamelihase infarkt, mis diabeetikutel võib tekkida ebatüüpiliselt, s.o. ilma valuta. Kui riskitegurid on teada, siis saab nendele tähelepanu pöörata ning õige käitumise ja raviga neid ennetada. Jala veresoonte ahenemine Ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise tagajärjel võib välja areneda veresoonte ahenemine, mis väljendub jalalihaste krampidena