tähistavapideva märgisjoone ja peatunud sõiduki vahe oleks alla 3m PEATUMINE JA PARKIMNE Peatuda ei tohi: 8. D-kategooria ühissõiduki peatuskoha teelaiendil või teekattemärgisel "Ühissõiduki- peatus", nende puudumisel aga peatuse poolel lähemal kui 15m liiklusmärgile "Bussi- või trolli- peatus" või "Taksopeatus", kui see takistab vastavalt kas D-kategooria ühissõidukite või sõitjate veoks ettenähtud taksode liiklust. "Bussi- või trollipeatuses" võivad peatuda D- kategooria ühissõidukid ning "Taksopeatuses" peatuda ja parkida taksod. 9. Lähemal, kui 15m enne liiklusmärki "Trammipeatus". 10. Kohas,kus sõiduk varjaks fooritulesid või liiklusmärke teiste liiklejate eest. 11. Sõiduteel piiratud nähtavusega kohtades 12. Haljasalal ilma selle omaniku (valdaja) loata. 13.Eraldusribal ja selle katkestuskohas PEATUMINE JA PARKIMNE Peatuda ei tohi: 14
Jürgenile väga meeldis. Jürgeni ema võttis Steni perekonnanime (Suurhans), kuid nagu hiljem välja tuleb oli ema vastu Steni tahtmisele Jürgen adopteerida, seega jäi Jürgenile oma isa perekonnanimi (Moorast). 9aastasena kohtub Jürgen juhuslikult tänaval oma isaga. Nad vahetavad paar pealiskaudset lauset ning lähevad oma teed. Mõne aja pärast aga kihutab Jürgen rattaga trollipeatuses seisvale inimesele otsa, mispeale ta miilitsasse viiakse. Miilitsale annab ta aga paanikas oma pärisisa andmed, kes kohale kutsutakse. Mõlemad lahkuvad miilitsast. Tänaval pärib Jürgen isa teise naise kohta, saab ka hägused vastused. Lahku minnakse sama ''külmalt'' nagu eelmisel korral. Järgmisel suvel suri Steni vanaonu ning pärandas oma maamaja Stenile. Viimase käe all
Freddy Grenzmanni sõnutsi ütles vaid harva mõni vanaproua midagi sõbralikku ja soosivat, muidu toimus punkarite vastu üleriigiline vägivald ning neid peksti meeletult. Eriti palju saadi peksa venelaste käest, kes punkareid sugugi ei mõistnud, lisaks ka veel selle tõttu, et oma soengu tõttu meenutasid punkarid venelastele neid, keda „tsoonis petuhhideks kutsutakse.“ Grenzmann toob vaenuliku suhtumise illustreerimiseks näite, kuidas veel 1987. aastal aeti tal Mustamäel trollipeatuses päise päeva ajal hari venelaste poolt maha.122 Tõnu Trubetsky meenutab, kuidas 1985. aastal öeldi talle tänaval võhivõõra inimese poolt, et ta „on Eesti rahva häbiplekk“, lisaks räägib ta, et väikelinnades oli suhtumine punkaritesse kõige hullem ja toob näite korrast, mil ta Jõgeval „natside“ käest 117 Intervjuu Peep Männiliga. 118 Vainola 2011, lk 36. 119 Intervjuu Kiwaga. 120 Intervjuu Allan Vainolaga. 121 Intervjuu Janek Naaniga. 122
annaabi.ee 
