Norra analüüs
Päevavalguse käes troll plahvatab
12
või muutub kiviks. Hilisemates juttudes on trollid sageli inimesesuurused või
väiksemad olendid, kääbuste või haldjate sarnased[4].
Sarnaselt päkapikkudele toimetavad, koovad ja ketravad ning pruulivad trollid
lakkamatult ning tänu oma usinusele on ülimalt rikkad.
Trollide tänapäevasele populaarsusele loodi alus 19. sajandi keskel,
kui Asbjørnsen ja Moe rahvasuust kogutud trollilood avaldasid ning andsid tõuke
nende kasutamisele norra kirjanduses ja kunstis [2].
Skandinaaviast leiab mitmeid paiku, mis on nime saanud trollide järgi. Näiteks
Rootsi linn Trollhättan ja mägi Trollkyrka ('Trollikirik'). Tuntuimad trollidega seotud
kohanimed Norras
on Trollfjorden, Trollheimen ('Trollikodu'), Trollhetta, Trollstigen ('Trolliredel'), Trollti
ndan ja Trollveggen ('Trollisein').
13
14