inimliigi H. floresensis fossiile. See oleks muidu nagu H. erectus, ainult et härjapõlvlase kasvu. Paljudel imetajatel on tekkinud saartel kääbusvorme, näiteks meie oma liigil H. sapiens Andamaanidel. Üllatus oli selles, et H. floresensis elas veel viimase jääaja lõpupoole, 15 000 aasta eest, kui Indoneesias elasid juba ammu pärisinimesed. Isegi kohaliku rahva pärimused pidavat mäletavama kummalisi metsakääbuseid. (See pole küll tõend, sest trollija päkapikujutte tunnevad kõik rahvad). Florese saar asub ida pool mereväina, kus pole mitu miljonit aastat maismaaühendust olnud. Tähendab, H. erectus, äsjaavastatud liigi esivanem, rändas sinna üle mere, kas meelega sõudes või kogemata ajupuidul triivides? Kunst ilmus Euroopasse äkki ja täiuslikuna koos meie inimliigiga, veidi enam kui 30 000 a. eest (Chauvet’ koopamaalid). On leitud ka skulptuure, muusikariistu, ehteid, elamujäänuseid. Kultuurirevolutsioon
annaabi.ee 
