REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud
me mõõ-da-me päe-va-ga mää-ra-tu tee! /// " " " " " " " " " " " ... ANAPEST! ! ! ! ! ! ! ! ! Ü-le ko-du-mäe ku-me-ra kup-li!! ! ///!kolmikanapest ! su-ve-öö su-mes-tav va-lu.! ! ! //" kolmikdaktül ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ! ... Trohheus- rõhuline, rõhuta Jamb- rõhuta, rõhuline Daktül- rõhuline, rõhuta, rõhuta Amfibrahh- rõhuta, rõhuline, rõhuta Anapest- alarõhutatud kahesilbisõnaga (tingimisi eeltakt) ja siis järgneb loomult trohheline või daktüliline värss. Iga tsükkel (jalg) annab värsijalale numbrilise väärtuse. Nt: / / / on neliktrohheus, sest ta koosneb neljast tsüklist. 1. 2. 3. 4. Type to enter text Tsüklit (jalga) loetakse ka siis, kui see jääb poolikuks, aga see poolik sisaldab endas rõhulist silpi. Nt: ///" on nelikdaktül, aga 1. 2. 3. 4. / / / / / on viisikjamb 1. 2. 3. 4. 5. x --> rõhuline silp puudub! kaksik-! kolmik-! nelik-! ! viisik- ! kuuik-
annaabi.ee 
