Moorulat ümbritseb veel viljastatud munarakult pärit läbipaistev vööde. See arengustaadium kestab kolm päeva pärast viljastumist ning lõigustumise jätkudes liigub moorula mööda munajuha emaka poole. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 136) Emakale liginedes muutub moorula seest õõnsaks, moodustades blastotsüsti ehk põisloote. Blastotsüstis on vedelikuga täidetud õõs- blastotsööl , välimist rakukihti nimetatakse aga trofoblastiks. Algul paiknevad trofoblasti rakud ühtlaselt ümber blastotsööli, kuid vähehaaval moodustub sisemine rakkude mass ehk embrüoblast. (D. Burnie.Inimkeha. Koolibri, 2002. Lk 137)Viimasest arenebki loode. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta kõldkesta. Järgneva arengu käigus kujuneb veel kaks sisemist lootekesta : kusekott ja vesikest. Viimase poolt ümbritsetud õõnes olevas vedelikus asubki arenev loode.
Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. Inimestel on holoblastiline rotatsiooniline lõigustumine. Rebuhulk on väga väike. Lõigustumine on aeglane ja asünkroonne algusest peale ehk üks tütarrakk lõigustub aeglasemalt kui teine. Kuni 8-raku staadiumini on blastomeerid hõredalt ning totipotentsed – suudavad areneda nii trofoblastiks kui embrüoblastiks, seejärel liibuvad rakud tugevasti üksteise vastu - toimub embrüo tihendamine e kompakteerumine. Kompakteerumise järgselt on rakud kahe populatsiooni vahel jagunenud: trofoblast(millest arenevad lootevälised organid ja koed, mis stabiliseerivad loote üsasisesest arenemist, näiteks koorion) ja embrüoblast ehk ICM -sisemine rakkude mass, sellest areneb loode, on pluripotentsed – suudavad
näärmerakkude kasvu. prostaglandiin F 2 - emaka limaskesta kontraktsioon Välised innatunnused: Iseloomulik on loomade rahutus, isutus, teisele loomale peale hüppamine või teise looma enda peale hüppamise sallimine (paigalseisu refleks), limavool tupest häbeme pundumine ning punetus. 82) Munaraku viljastamine ja sügoodi varane areng. Embrüosiirdamise mõiste ja kasutamine. Tähtsad etapid viljastumise järel Areng blastotsüsti staadiumini. Rakkude diferentseerumine idusõlmeks ja trofoblastiks. Koorumine. Emapoolne tiinuse äratundmine. Lootkestade teke. Embrüosiirdamine viljastatud munaraku ehk embrüo siirdamine ühe emaslooma emakast teise emaslooma emakasse. Embrüosiirdamise kasutamine: Embrüosiirdamist kasutatakse tänapäeval tõuaretustöös laialdaselt valitud tipplehmadelt suurema hulga järglaste saamiseks. Lehma munasarju stimuleeritakse eksogeense FSH süstimisega, mille tulemusel küpseb korraga 10-40 folliikulit tavalise ühe asemel