Astelpaju
lämmastikku;
- Astelpajul puuduvad olulised bioloogilised kahjurid, seda ei pritsita;
- Saagikoristus on mehhaniseeritud.
Eestis on astelpaju püütud kasvatada umbes pool sajandit. Alustati Siberist saadud
viljakate sortidega, mis aga meie merelises ebaühtlase talvega kliimas vastu ei
pidanud. Alates 1988. aastast on Eesti Riikliku Sordikatsekeskuse Rõhu katsepunktis
katsetatud Moskva Ülikooli Botaanikaaia juures asuva instituudi professor Trofimovi
juhtimisel aretatud uusi haiguskindlaid ja kõrgviljakaid astelpajusorte, ristates siberi
sortide emastaimi balti ehk königsbergi isastaimedega...
Katsetulemused näitavad, et nende meie kliimasse sobivate sortide kasvatamine Eestis
on majanduslikult tulus: sordid on kõrge ja stabiilse viljakusega, keskmine saak kuue
aasta vältel 1990-1996 oli 12,64 t/ha.
Kasvamine
Astelpaju on tuultolmleja, kuiv ja tuuline ilm õitsemise