E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Siis põrus jälle maapind ta vägevate hoopide all, lõõtsad mühisesid, taotav raud purskas tuld
Ja ümberkaudne mets kajas südamlikust naerust, mida sepp oma naljakate reisilugudega
kuulajatelt välja meelitas. Kes siis Villule pilgu heitis, see ei läinud temast sõna lausumata
mööda; kes Villuga kord lõbusa sõna oli vahetanud, selle meel läks rõõmsaks, ja kes Villuga
kord rõõmus oli
190
olnud, see jäi tema sõbraks igavesti. Talupojad kogunesid trobikondade kaupa sepapaja
ümber, oma suguvenna õnnelikku põlve imetlema ja tema imelikke sõnumeid võõrastest
maadest ning rahvastest kuulama. Aga ka suured saksad jäid mööda sõites seisatama j»
mõnigi
peene pihaga rüütli-preili unustas tema pärast hädaohu, mis kallitele l^uubedele lendavate
sädemete poolt ähvardas. Ühe sõnumi järgi olevat koguni komtuuri vennatütar, kui ta seppa
esimest korda silmitsenud, järgmisel ööl niisugust unenägu näinud, et kui ta seda oma
pihiisale