) Druce Sgk: loalised (Juncaceae) 89. kraavluga (Juncus bufonius) L. 90. karvane piiphein (Luzula pilosa) (L.) Willd. Sgk: kõrrelised (Poaceae) 91. põlvjas rebasesaba (Alopecurus geniculatus) L. 92. kõrge raikaerik (Arrhenatherum elatius) (L.) Beauv. ex J. & C. Presl 93. pehme luste (Bromus hordeaceus) L. 94. luhtkastevars (Deschampsia cespitosa) (L.) P. Beauv. 95. lamba-aruhein (Festuca ovina) L. 96. harilik nurmikas (Poa trivialis) L. Sgk: lõikheinalised (Cyperaceae) 97. lakktarn (Carex spicata) Huds. 98. sooalss (Eleocharis palustris) (Link) Schult. Samblad ja samblikud: Sgk: vildikulised (Aulacomniaceae) 1. soovildik (Aulacomnium palustre) (Hedw.) Schwaegr. Sgk: porosamblikulised (Cladoniaceae) 2. alpi põdrasamblik (Cladina stellaris) (Opiz) Brodo 3. perek. porosamblik (Cladonia) 4. harilik põdrasamblik (Cladonia rangiferina) (L.) Nyl. Sgk: koonikulised (Conocephalaceae)
ladestuvad settekihid ja need alad kerkivad ning eemalduvad jõest. Seetõttu läbivad kooslused jõe kaldal mitmeid arengustaadiume. Järsematel nõlvadel jääb osa vahepealseid staadiume ära, nende suktsessiooni rida on järgmine: Carex gracilis`e ass. kaldaäärne variantDigraphis arundinacea (Phalaris arundinacea) ass. Carex gracilis`e var.Ranunculus repens-Poa trivialis`e ass. või taimkatteta ribaDeschampsia caespitosa- Festuca rubra ass. (Pork, 1964). Kaldalähedastel aladel asenduvad taimekooslused teistega vastavalt niiskustingimuste muutumisele. Jõesängi ümberasetumisega seotud ökoloogiliste tingimuste muutumiste suurt osatähtsust näitab ka erineva lõimisega kihtidega kaetud sette- ning turbahorisontide sage esinemine mullaprofiilis. Erinevate kihtide moodustumise ajal on valitsenud erinevad
annaabi.ee 
