Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
seeläbi tähtsateks, ei olnud sõdurid enam niivõrd aukartlikud riigijuhtide ees. See võimaldas
väepealike vastuhakke ning senat hakkas oma tähtsust kaotama. Oma väejuhi positsiooni kasutais
järgnenud aastakümnetel mitmed pealikud. Esimestest võistlejatest Mariusest ja Sullast väljus
viimane võtjana ning kehtestas eisemesena ainuvõimu. Itaalia liitlaslinnade ülestõusu mitte
kordamaks anti kõigile Itaalia kodanikele Rooma kodakondsus. Pärast Crassuse surma pidasid
endise triumvriaadi (Crassus, Pompeius ja Caesar) osalised Pompeius ja Caesar kodusõja, mille
võitis Caesar (100-44), kellest sai ainuvalitseja. Sellega mitte rahul olevad senati liikmed tapsid
ta. Tema koha eest võstlesid Antonius ja Octavianus, kellest merelahingus võitis viimane. Ta
hõivas 30 eKr Egiptuse, mida peetakse ka vabariigi lõpuaastaks.
VARANE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 30 eKr-3 saj algus pKr (248)
Võimul olnud Octavianud võttis endale aunime Augustus (princeps, imperaator), ta valitses