Gaius Julius Caesar
Peatselt määratigi ta asehalduriks
kaugesse Lõuna-Hispaania provintsi. Seal saavutas Caesar Rooma vägesid juhtides võitluses
vabadustarmastavate ibeeri hõimudega oma esimesed sõjalised võidud. Püüdes haarata rohkem
võimu, moodustas ta 60.aastal eKr liidu kahe kahe tolle aja mõjukaima tegelase Gnaeus
Pompeiuse ja Marcus Crassusega. Üsna varsti kujunes see kolmikliit-I triumviraat- tegelikuks
Rooma valitsejaks. Mõjusfäärid jagasid triumviirid omavahel. Aastal 59 eKR sai G.J.Caesarist
konsul. Juba siis proovis ta piirata senati võimu.
Aastail 58-51 eKr sooritas Caesar oma kuulsad Gallia sõjaretked. Hoolimata kohalike elanike
raevukast ja visast vastupanust jäi võit järjekindlalt hästi väljaõpetatud ja relvastatud ning
distsiplineeritud Rooma leegionäride armeele. Kohe esimesel Gallia retkel põrkas Caesar kokku
keldi hõimu helveetidega, kelle peaaegu 100 000-meheline vägi ületas arvuliselt roomlaste oma