USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis
20. sajandil toimus vastupidine pööre: sõda oli raske kontrollida ja pigem
kontrollis sõda diplomaatiat.3 Diplomaatia ja relvade arenemine tähendas esimese osatähtsuse
vähenemist – relvaarsenal rääkis juba end eest. Tulejõudu oli vaja aga ka kuidagi kasutada,
kas siis praktiliselt või ideoloogiliselt. Ameerika Ühendriikide puhul hakkab külmas sõjas
silma eelkõige vaenlase kuvandi loomine. Nagu Teist maailmasõda, nähti ka külma sõda
USA-s patriootlikuna ja vabaduse triumfina totalitarismi üle. Nõukogude Liit oli vaenlase
rollis ning see andis ameeriklastele nende arust diplomaatilise õigustuse maailma
kommunismi eest kaitsta.4 Külm sõda oli USA-le rahvusliku alatooniga – see konstrueeris
globaalse välispoliitilise fenomeni koos sügavate sisepoliitiliste implikatsioonidega. 5
Diplomaatia toimus kõrgemail tasandil ning suurimate panustega kui kunagi varem.
Millised aga olid üldse ameeriklaste sõjajärgsed soovid? Kindlasti julgeolek, kuid nad
annaabi.ee 
