Sümfoonia
Vorm oli laienenud neljale osale: esimene kiiretempoline osa, teine,
lüürilise või traagilise karakteriga aeglane osa; kolmas - tantsuline osa, enamasti
menuett; ja lõpuks kerge ja kiire finaal.
Klassikalise sümfoonia pikkuseks oli enamasti 15 kuni 20 minutit. Seevastu
Beethoveni II sümfoonia vältab juba 30 minutit ning tema III sümfoonia on ligi
tunnipikkune mammutteos. Oma viimases, IX sümfoonias nägi Beethoven, et
orkestrist üksi ei piisa tunnete väljendamiseks ja sümfoonia triumfeerivas lõpuosas
koori laulma Schilleri oodi "Rõõmule".
Et sümfoonia arenes pikkuse ja keerukuse suunas, kirjutasid hilisemad heliloojad neid
aina vähem ja vähem. Kui Haydn lõi 104 ja Mozart 41 sümfooniat, siis Beethoveni
üheksast sümfooniast rohkem suutsid kirja panna vaid vähesed hilisematest
heliloojatest.
Berlioz astus julge sammu edasi, viies oma "Fantastilise sümfooniaga"
sümfooniazanrisse julgustava alge. Siit jäi vaid lühike samm sümfooniliste
poeemideni.
annaabi.ee 
