grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Aastal 1923 asutati Lîvõd Lît (Liivlaste Liit), koolides hakati esimest korda fakultatiivainena õpetama liivi keelt. Asutati rahvuskoore ja leiti võimalusi noorte koolitamiseks. Eestis ja Soomes ilmus sel ajavahemikul kokku umbes 20 liivikeelset raamatut. Soomlaste abiga hakati aastal 1930 välja andma esimest liivikeelset ajalehte Lîvli. Keelenäiteid Trits! Tere! Jõv omõg! / Jõvvõ omõgt! Tere hommikust! Jõv pva! / Jõvvõ päuvõ! Tere päevast! Tien! Tänan! Vndzist dtigastõ! Head Uut Aastat! Tämpõ um polpva Täna on laupäev iks, kaks, kuolm, na, vz, kz, seis, kdõks, dõks, kim üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme u. 500 liivi rahva lahkulöömine läänemeresoome hõimudest
Nende esitusel ei olnud midagi viga, kuid minu arvamus on, et kellamängule see lugu lihtsalt ei sobi. Minu arvates on see võimas lugu ja esitama peaks seda pigem suur ja võimas sümfooniaorkester. Mis mulle tüdrukute ansambli juures eriti meeldis, oli asjaolu, et nad kõik kandsid samasuguseid pluuse. Viimase rühmana esines Tartu kellade ansambel. Nemad esitasid samuti viis teost: P. Tsaikovski ,,Trepak" ja ,,Suhkruhaldjate tants," M. Helman´i ,,Nokturn," J. Strauss´i ,,Trits- trats polka" ja G.F.Händel´i ,,Rõõm üle maa." Esimene lugu jäi mulle meelde eriliselt selle tõttu, et selle mängimine nõudis kiirust ja täpsust. Teine Tsaikovski lugu oli õrn ja salapärane. Muusika ei olnud igav. Alati oli ootusärevus, et midagi kohe-kohe muutub ja juhtub. Arvestades, et lugu ise oli kohati isegi väga õrn, oli selle lõpp väga järsk ja konkreetne. Tsaikovski on üldiselt minu lemmik juba aastaid. Minu arvates ei saa tema
annaabi.ee 
