Tiit Lauk humanitaar
tervikust, tuleb sellega paratamatult arvestada.
Alates bebop’i ilmumisest 1940. aastate lõpul sai džässis valitsevaks kromaatiline harmoo-
nia 40 , laialdaselt kasutati alteratsioone, lemmikintervalliks kujunes vähendatud kvint; seda
isegi sel määral, et madaldatud viies aste muutus mõne aja pärast täieõiguslikuks blue-
noodiks. Iseenesest ei ole see veel midagi enneolematut – vähendatud kvint vastab ju
tritoonile, millel ka akadeemilises muusikas (nt Hindemithi, Bartoki, Stravinski jt loomingus)
on tähtis roll olnud. Esimeseks suuremaks eraldumiseks euroopaliku harmoonia “diktatuurist”
loetakse George Russelli süsteemist välja kasvanud modaalse mängulaadi mõjulepääsu
1950. aastatel. Selle termini all mõistetakse mängulaadi, kus mängija ei määratle oma
improvisatsioonides harmooniat mitte enam harmooniastruktuuri pidevalt muutuvate akordide
annaabi.ee 
