Hiina ja Tiibet
Sambhota arendas välja Tiibeti tähestiku, mida võib lugeda maa kirjakeele arengu alguseks.
Seejärel sai alguse ka budistliku kirjanduse tõlkimine sanskriti keelest ja ehitati Jokhangi
tempel. Peaaegu kogu 7- saj oli Tiibet Hiinaga sõjajalal. Tiibetlased vallutasid 763 isegi Tang-
dynastia pealinna Xiani. Lähedased kaubanduslikud suhted arenesid Bagdadi kaliifidega,
seoses siiditeede jäämisega Tiibeti aladele. Tiibeti monarhia oli võimsaim kuningas
Trisrongdetseni ajal 755-797. Tollal kutsuti tiibetisse ka india munk Padmasambhava, kes
levitas esoteerilist vajrajana- budismi ja asutas 765 Samye kloostriülikooli. Aastal 779 vana
Bö- usund muutus ametlikult teisejärguliseks ja budismist ning selle Vajrajana suunast sai
peausund. Kuningas Munetsenpo üritas luua mingisuguse sotsialistliku ühiskonna tasandades
võrdsustades kõikide omandi kolm korda, siiski tema üritus ebaõnnestus. Rahu ja piirilepe
sõlmiti Hiinaga 822 kunigas Ralpaceni valitsusajal
annaabi.ee 
