Keskaeg ja varauusaeg
Bütsantsi patriah
ei saavutanud mitte kunagi nii suurt võimu kui Rooma paavst (sõltus keisri ehk basileuse
tahtest, kuna keiser määras ta ametisse).
Keiser Justiniaanus (527-565)
Teened, mis ta riigis ära tegi:
· Purustas vandaalide riigi aastal 534, see asus Lääne-Rooma riigi aladel.
· Vallutas Itaalia Ida-Gootide käest tagasi 554
· Liitis Bütsantsiga Hispaania
· Laskis ehitada Hagia Sophia katedraali
Tema ajal mängisid poliitilises elus olulist rolli trisrkuseparteid ehk deemosed. Bütsantsi
ühiskonna keskpunktiks sai hipodroom, kus kujunes linnaelanike toetus erinevatel
vankrijuhtidele(vankrid olid erinevat värvi:sinine punane roheline valge) ja selle tulemusena
kujunesid parteid. Nende tsirkuseparteide vastuolude tulemusena tekkis aastal 532-Nika
ülestõus. Bütsantsis toimus ka nii öeldult usuline kodusõda iknoklastide ja iknoduulide vahel.
Lõppes iknoduulide võiduga
· ikoon-Kreeka katoliku ehk õigeusu pühapildid
annaabi.ee 
