Ida-Virumaa rahvakultuur
Kõige tagasihoidlikum oli villastest lõngadest palmitsetud punane
või sinine äärepael, ai. Hoopis pidulikum kaunistus koosnes punasest villasest riidest ja
kardpaeltest. Alutaguse ümbrikele eriti iseloomulikuks võib aga lugeda punasele villasele riidele
mitmevärviliste helmestega tikitud laia äärist, kõnerikku, milles 18.saj. lõpust peale domineeris
lillkiri. 19.saj. teisel poolel jäid pikitriibulised seelikud lihtsamaks. Neid kooti nüüd enamasti
kahes värvis kitsaste tripudega (näiteks sinist-halli, punast-musta) ning peeti töö- ja
alusseelikutena.
Põll kuulus 19.saj. esimesel poolel rangelt abielunaise ülikonda: naine ei tohtinud põlleta minna
isegi üle toa. Neidudele oli põll häbistav. Põhiliselt olid siinsete naiste pikulikud põlled 19.saj.
esimesel poolel kirjust sitsist või õhukesest valgest puuvillasest nn. klaarriidest. Sageli olid
põlled tikitriibulise kas koe- või trükimustriga. 19.saj. teisel poolel põlled muutusid. Neid hakati