muudes kiirgusdetektorites (ionisatsioonikambrites, tuumorite uurimisel kilpnäärmesse viidud radioaktiivse joodi tuvastamisel) · Neutronite loendurites kasutatakse segu, mis sisaldab ka ksenooni ning 10BF3. · Samuti kasutatakse seda röntgen- ja -kiirgust tuvastavates loendurites. · Ksenooni kasutatakse väga mitmesugustes uurimisprogrammides. · Ksenooni sisaldavaid keemilisi ühendeid (fluoriid, trioksiid, perksenaat) kasutatakse teatud spetsiifilistes rakendustes fluorimis- ja oksüdeeriva ainena. · Ksenooni kasutatakse ka mass-spektromeetrite kalibreerimiseks. · Ksenooni isotoope kasutatakse radiomärgistamiseks magnetresonantstomograafia (MRT) skaneerimisel. · Ksenooni võib kasutada üldanesteetikuna. · Nii Euroopa kui ka NASA kosmoseaparaatides on ksenooni kasutatud väikestes
XeF 6 on keemiliselt väga aktiivne. Ksenoonoksotetrafluoriid on värvuseta vedelik, mis külmub 40ºC juures. XeO3 on väga plahvatusohtlik valge mittelenduv aine (DH298=401,7 kJ/mol, mille molekul on trigonaalse püramiidi kujuline. Ta moodustub kergesti XeF 4, XeF6, XeOF4 hüdrolüüsil, näiteks niiske õhu toimel nendesse ühenditesse. XeF 6 ksenoonoksotetrafluoriid, 5 -trioksiid ja (IV) hüdroksiid on happelised ühendid, eriti XeO 3 ja Xe(OH)6, mis leelistega moodustavad oksoksenaate (VI) (XeO3+ Ba(OH)2= BaXeO4+ H2O, Xe(OH)6+ 3Ba(OH)2= Ba3XeO6+ 6 H2O). Vee liias läheb nende hüdrolüüs lõpuni ning moodustub hape (XeF6+ H2O= XeOF4+ 2HF, XeOF4+ 5H2O= Xe(OH)6+ 4HF). Oksoksenaadid on üsna sarnased sulfaatidega (BaXeO4 on samuti kui BaSO4 vees lahustumatu). Leelis- ja leelismuldmetallide oksoksenaadid on täiesti püsivad.
oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid, naatrium fluoriid, kaalium fluoriid, liitium fluoriid jms. Teise gruppi kuuluvad fluori baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, diboori- trioksiid ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C.
oksiididega kergelt lahustuvaid ühendeid. Kõige aktiivsem toime on boorhappel temperatuuril 900`C ja üle selle. Booraksi ja boorhappe alusel valmistatud räbustite aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile teisi komponente nt. Kaltsiumfluoriid, naatrium fluoriid, kaalium fluoriid, liitium fluoriid jms. Teise gruppi kuuluvad fluori baasil valmistatud räbustid. Fluoriühenduste kõrval on nende räbustite koostises boorhape, diboori- trioksiid ja muud komponendid. Selle grupi räbusteid kasutatakse raskelt sulavate joodistega jootmisel, millel on suhteliselt madalam sulamistemperatuur. Selle grupi räbustid kaotavad oma aktiivsuse temperatuuril üle 850`C, seetõttu võib neid kasutada roostekindlate ja konstruktsiooniterastele-, vase ja kuumuskindlate sulamite jootmistel hõbejoodistega, mille sulamistemperatuur on 550-850`C.
annaabi.ee 
