kiirusest, ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist ja ajast. Heterogeensetes reaktsioonides, milles üheks reageerivaks aineks on tahke aine, sõltub reaktsiooni kiirus ainult gaasilises või vedelas faasis olevate ainete kontsentratsioonist, sest tahke aine kontsentratsioon on konstantne ega mõjuta reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni molekulaarsuseks nimetatakse reaktsiooni elementaaraktis osalevate osakeste arvu. Tuntakse mono-, bi- ja trimolekulaarseid reaktsioone. Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises võrrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. Liites kokku reaktsiooni järgud kõigi reageerivate ainete järgi, saadakse reaktsiooni üldine järk. Seega on reaktsiooni järk suurus, mis võrdub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H2O
3 kontsentratsioonist ja ajast. Heterogeensetes reaktsioonides, milles üheks reageerivaks aineks on tahke aine, sõltub reaktsiooni kiirus ainult gaasilises või vedelas faasis olevate ainete kontsentratsioonist, sest tahke aine kontsentratsioon on konstantne ega mõjuta reaktsiooni kiirust. Reaktsiooni molekulaarsuseks nimetatakse reaktsiooni elementaaraktis osalevate osakeste arvu. Tuntakse mono-, bi- ja trimolekulaarseid reaktsioone. Reageeriva aine kontsentratsiooni astmenäitajat reaktsiooni kineetilises võrrandis nimetatakse reaktsiooni järguks antud aine järgi. Liites kokku reaktsiooni järgud kõigi reageerivate ainete järgi, saadakse reaktsiooni üldine järk. Seega on reaktsiooni järk suurus, mis võrdub reageerivate ainete kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kineetilises võrrandis. Kui üks reageeriv aine on tugevas liias (näiteks H 2 O