Antiikkirjanduse konspekt
Üheaegselt eleegiaga tekkis teine lüürika liik jamb. Sama nimetust kannab ka kahest, nimelt
lühikesest ja pikast silbist koosneb värsijalg. Kõige enam oli tarvitusel kuuejalaline jambiline värss.
Sellega liituvad kaks jambi kaksikvärsijalaks dipoodiks ehk jambiliseks meetrumiks, milles
rütmiliselt tugevamana esineb esimene värsijalg (igas meetrumis kaks värsijalga). Niisugust kolmest
dipoodist koosnevat värsirida nimetatakse jambiliseks trimeetriks. Paarituil kohtadel võib jamb
asenduda spondeusega ja pikk silp kahe lühikesega. Tsensuur asub kolmanda või neljanda jambi
keskel (vt skeem lk 49).
Kasvanud välja rahvapidustustel lauldud pilkelauludest, säilitas kirjanduslik jamb rahvaomase jambi
paljastav-satiirilise iseloomu, ent muutus hiljem isiklike tunnete ja meeluolude väljendamise
vahendiks. Hiljem kadus pilke teravus ja jambilist värssi kui harilikule kõnekeelele rütmilt väga
annaabi.ee 
