Invertaasi aktiivsuse määramine
1. Tänu aluselisele reaktsioonile toimib ta invertaasile, mille pH opt = 4,8,
inaktiveerivalt ja lõpetab ensüümreaktsiooni
2. Tagab vajaliku leeliselise keskkonna ja vask(II)-triloon-B kompleksi.
Kindlal ajahetkel reaktsioonisegust võetud proov viiakse kompleklahusesse.
Kompleksis sisalduv Cu(II) taandub keemistemperatuuril Cu(I)-ks ja moodustub
vask(II)oksiid. Cu2O eraldub punase sademena. Alles jääb ekvivalentses koguses
vaba triloon-B.
Vabanenud triloom-B kogus määratakse tiitrimise teel. Tiitrimiseks kasutatakse
0,02 M vasksulfaadi lahust. Protsessi käigus komplekseerub triloon-B uuesti Cu
(II) ioonidega. Lahusesse lisatud indikaator mureksiid muutub rohekaks, kui
vastav kompleks on tekkinud.
Tiitrimisel toimuv reaktsioon:
Tiitrimiseks kulunud vasksulfaadi lahuse mahu järgi leitakse kaliibrimissirgelt
taandavate suhkrute kontsentratsioon reaktsioonisegus. Invertaasi aktiivsus
avaldataks e mikrokatalites ensüümlahuse 1 ml kohta.