Minu laps läheb kooli (koolivalmiduse kujundamine)
Tänapäeva ühiskonna kiire areng sunnib lapsi üha varem eesmärgistatud õpikeskkonda.
Täiskasvanud suunavad lapsi ka kodus üha enam õppima.
Parim vahend, millega laps õpib eakaaslaste ja täiskasvanutega suhtlema, on mäng. Mäng
koolieelses eas on erakordselt arendav, selleks tuleb täiskasvanutel luua ainult tingimused
(Uudelt & Rikson, 2010).
Negatiivselt mõjub aga täiskasvanu sundimine või lapse hirmutamine kooli või õpetajaga.
Samuti mõjutab negatiivselt eelkoolieas nö trillimine, kus lapsel kooli minnes hakkab igav
(pole vajadust pingutada, sest laps teab ja oskab kõike).
2.1 Õpitegevusega harjumine enne kooli
Õpitegevuse korrastamine toimub vastavalt lapse vanusele ja rakendades sobivaid
õpimeetodeid.
Koolivalmiduse üheks näitajaks on kujutlusvõime areng. Kujutlus on seotud mõtlemisega,
lapse mõtlemisoperatsioonide arenguga. Arendavaks tegevuseks on muinasjuttude lugemine ja
jutustamine. Muinasjutud pakuvad palju mõtlemisainet.