Mereõigus
vahel, isikute ja riigi vahel. Seega – õigusnormid on täitmiseks kohustuslikud,
täitmatajätmine toob kaasa kas seaduses ettenähtud sanktsiooni (mõjutusvahendi) või
muu tagajärje.
Õigusaktide hierarhia:
Välisleping – mistahes nimetusega sõlmitud kokkulepe rahvusvahelise õiguse subjektide
(suveräänsed riigid, rahvusvahelised org.) vahel. Nimetatakse ka rahvusvahelised lepingud.
Võivad olla kahepoolsed- bilateraalsed. Kolmepoolsed – trilateraalsed. Mitmepoolsed –
multilateraalsed e. konventsioonid. Ratifitseeritakse Riigikogus (kuni 1991 toimus valitsuse
otsusega, sest puudus välissuhtlemise seadus).
Seadus – on kas Riigikogu poolt Riigikogu kodukorra seadusega kindlaksmääratud korras või
rahvahääletusel (plebistsiit) vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud.
Konstitutsioonilised seadused on nimetatud põhiseaduses (näit. Riigikogu valimiste seadus §
60; Vabariigi Valitsuse seadus; Eesti Panga seadus)