Ooeaniline ja mandriline kliima
Koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, on
maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal on kese (epitsenter)
Kõige tihedamalt on maavärinate epitsentrid laamade piiril.
1. Tõusukohad : * ookeanide keskahelikes
* kontinentaalse rifi piirkonnas -
* kuuma täpi piirkonnas
2. Vajumise piirkonnad: * laamade vahevööse vajumise vöönd.
Maavärina leviku ja laamtektoonika vaheline seos
Maavärinaid põhjustavad laamade triivimised, mis on laatektoonika uurimise
sisu. Kui põrkuvad nt. mandrilised laamad, siis surutakse maakoore kihid suure
pingegea kokku, pinge levib lainetena maavärinana. Või kui laamade küljetsi
liikumise tulemusel tekib murrang, siis murrangu tekkega tekkinud pinged
levivad edasi seismeliste lainetena – maavärinana.
Maavärina tugevuse mõõtmine Richteri skaala järgi.
Maavärinaid hinnatakse seismograafi abil. See registreerib maapinna võnkumise