täpselt jaotada. Selleks on krgematel eukarüootidel arenenud keerukas mitoosiaparaat. Interfaas omakorda jaguneb 3-ks: G1-, S- ja G2-faasiks. DNA süntees interfaasis toimub tetud kindlal ajavahemikul - seda nim. S-faasiks. S-faasi algust on vimalik täpselt fikseerida, selleks näit. kasutatakse märgistatud tümidiini (tümidiin esineb ainult DNA-s, mitte aga RNA-s). Kasutatakse kas radioaktiivselt märgistatud tümidiini (tavaliselt triitiumiga - 3H) või tümidiini analoogi broomdesoksüuridiini (BrdU). Märgistatud tümidiini sisaldavad rakutuumad (s.t. need tuumad, kus toimub DNA replikatsioon) tuvastatakse vastavalt kas autoradiograafiliselt (preparaat kaetakse fotoemulsiooniga ja ilmutatakse) või värvimisel BrdU vastaste antikehade abil. Tavaliselt on mingis kiiresti kasvavas rakupopulatsioonis ca 30% rakke S-faasis. Eksperimentaalselt tuvastatakse seda nii,
moodustunud. Erineva kordusastmega DNA osade jaotus inimese genoomis on joonisel 4-17 (Alberts) DNA struktuur DNA pikkus (E. coli 1mm) on tavaliselt tuhandeid kordi suurem raku (E.coli 2µm) pikkusest. See näitab, et DNA rakus peab olema teatud viisil kokku pakitud. DNA struktuur prokarüootses rakus Bakterite ainus DNA molekul on rõngas (nähtav rõngakujulisena elektronmikroskoobis autoradiograafiliselt kui tümidiin märgitud triitiumiga, geneetiline analüüs samuti näitab, et iga geen on mõlemilt küljelt ümbritsetud teiste geenidega). Kokkupakkimist võimaldab asjaolu, et DNA koostises olevate negatiivsete fosforhappejääkide tõukumine on välditud seostumisel positiivselt laetud polüamiinidega: Spermiin H3N+ - (CH2)3 N+H (CH2)4 N+H (CH2)3 N+H3 Spermidiin H3N+ - (CH2)4 N+H (CH2)3 N+H3 Fosforhappe jääkide negatiivne laeng neutraliseerub ka seostumisel madalamolekulaarsete
Kui aga protistid vetikatele kinnituvad, siis see neile ei meeldi, sest nemad ei söö ainult lima, vaid ka vetikat ennast. Kinnitunud mikroorganism ei suuda end enam lahti rebida. Bakterid kasvavad, paljunevad väga kiiresti (rekord iga 10 minuti järel). Looduses 1 kord ööpäevas. Kasv ekspotentsiaalne. Bakterite kasvu mõõdetakse: 1) merevette lisatakse tümidiini ja vaadatakse tema sisenemist DNAsse. Midagi, midagi. DNA puhastatakse (mõõdetakse raku produsteerimise kiirust) 2) triitiumiga märgistatud leutsiiniga (mõõdetakse biomassi juurdekasvu). Bakterite juurdekasvu pidurdab: nende ära söömine, ressurssid, suremus. Neist toituvad nanoflagellaadid (?). Fütoplanktoni ja zooplanktoni paljunemise kiirus on erinev. Zooplankton 10 korda aeglasemalt. Lotka-Volterra ossilatsiooni/piirtsükli valem kirjeldab ainuraksete bakterite ärasöömist. Ainuraksed eelistavad enamasti suuremaid baktereid. Avaookean orgaanika seisukohalt
2 GeV Fe ioonid 1000 Rakkude elulemuskõverad Reproduktiivne surm Rakkude elulemuskõvera kuju Rakkude hävimise mehhanismid DNA on märklaud Kiiritati eraldi rakutuuma ja tsütoplasmat. Tsütoplasma doosid küündisid üle 250Gy ja ei mõjunud rakkude paljunemisvõimele, kuid juba mõne alfaosakese tungimine tuuma võis osutuda surmavaks. Katsed, mis tõestavad, et DNA on peamine märklaud: 1. Rakud surevad, kui neide DNAsse sisestatakse radioaktiivset triitiumiga märgistatud tümidiini. Alfa-kiirgus, mis eraldub, on väga väikses levikuga ja doos seega äärmiselt lokaliseeritud. 2. Teatavad tümidiini analoogid, eriti halogeniseeritud pürimidiinid, inkorporeeritakse valikulisest tümiini asemel DNAsse. Tõuseb selliselt töödeldud rakkude kiirgustundlikkus, tundlikkus on otseses sõltuvuses inkorporeeritud pürimidiinide hulgast. Asendatuna desoksüuridiinidega sellist tagajärge ei teki, sest uridiine ei inkorporeerita DNAsse. 3
annaabi.ee 
