Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi, üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega ja väga kare on merevesi. Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid, mistõttu puudub kareduse jaoks joogivees ka piirnorm. Siiski, vee kõrge karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel. Eristatakse kahte liiki karedust - jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes, jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Pehme veega pesemisel kulub vähem seepi, seep vahutab hästi, kuid karedas vees moodustab ta lahustumatuid ühendeid ning temast pole suurt kasu ehk kareda veega pesemisel kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta.
Refereering Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (joogivees peetakse optimaalseks vee üldkaredust 4,0 – 8,0 mg-ekv/ll, Tartus on joogivee üldkaredus 3,8- 8,6 mg/ekv/l). Kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud elemendid. Siiski, vee karedusega seotud probleemid on tuttavad kõigile - katlakivi teke veekannudes, boilerites, pesumasinates, triikraudades jne, samuti pesupulbri ja seebi toime vähenemine pesemisel. Eristatakse kahte liiki karedust - jääv ning mööduv. Mööduvat karedust saab kõrvaldada vett keetes (mis põhjustabki katlakivi teket), jäävat karedust saab kõrvaldada vaid keemiliselt, näiteks ioonvahetite abil. Inimese tervisele on aga Keemia praktikum I pehmendatud või deioniseeritud vesi mittesoovitav, sest see võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid