Kogu keskkooli bioloogia konspekt
Konkreetne kohastumus on seotud kindla
elukeskkonnaga (kõrbetaimed ei suuda kasvad püsivalt niiskes tingimustes- koolis kaktuste
ülekastmine; varjevärvus, mis on mõeldud liivasele foonile ei sobi mudase fooniga; kõrbelaik ei
sobi metsas). Iga kohastumus esineb paljude alavariantidena (alavariandid tekivad tänu
kombinatiivsele muutlikkusele, sarvede olemasolu on kohastumus, aga sarved erinevad pikkuse,
jämeduse jms poolest; metssea põrsaste triibuline karvkate (triibulaius, vahe jms on erinev).
Kohastumused on suhtelised: A.) Üks keskkonnategur võib tingida erinevaid
kohastumusstrateegiaid, mis kõik on edukad- nt talvitumine (lindudel ränded levilast kaugele
välja ja siirded- liikumine levila lõunapoolsesse osasse; taliuni; varude soetamine- pisinärilised,
linnud; paks naha-alune rasvakiht ja karva-vahetus; aktiivne tegevus talvel; B.) Kohastumus, mis
on kasulik organismirühmale on kahjulik ühele isendile: ühiselulised putukad; töölised ei osale