Lahuse ettevaatlikul soojendamisel tekivad vesiniktetrakloroauriidi kristallid: AuCl3 + HCl → H[AuCl4] Ühendid ja kasutamine Kulla oksüdatsiooniaste on piirides -1(CsAu) kuni V, mõnedel andmetel ka VII, peamisle III ja I. Et ühes ja samas ühendis võib kuld levida erineva 8 oksüdatsiooniastmega aatomeid, siis arvutuslik oksüdatsiooniaste võib olla ebaadekvaatse arvväärtusega. Halogeniidid: Monohalogeniidid: AuF, AuCl, AuBr, Aul. Trihalogeniidid: AuF3, AuCl3, AuBr3 ( AuI3 laguneb kohe) Tuntakse ka polümeerset, kuid ebapüsivat kuldpentafluoriidi AuF5.Trihalogeniidid AuCl3 ja AuBr3 moodustuvad otseselt vastavatest lihtainetest : 2Au + 3Br2 → 2AuBr3 (kuldtribromiid) Kuldtrikloriid esineb tegelikult dimeerina – Au2 Cl6 – dikuldheksakloriidina. OranžI värvusega kristalset AuF3 saadakse AuCl3 fluorimisel temperatuuril 300 kraadi või kulla reageerimisel tugeva fluorimisreagendiga broomtrifluoriidiga.
hapetega. Värvitu, lenduv, õhus spontaanselt süttiv vedelik, laguneb kuumutamisel ja valguse toimel tugev redutseerija PnH2n (kõrgemad fosfaanid) – vedelikud või tahked ebapüsivad, õhus süttivad ühendid Fosfaanid tekivad surnud kudede lagunemisel, õhus süttivad (tulukesed kalmistutel). Tuntakse ka hulganisti orgaanilisi fosfaane üldvalemiga RnPH3-n, ku R – org. radikaal, n = 1 - 3 - Halogeenidega Fosfori halogeniide – väga palju peam. järgm. tüübid (seeriad): 1) trihalogeniidid PHal3 2) pentahalogeniidid PHal5 (Hal on F, Cl, Br) 3) segahalogeniidid, näit. PClF2, PCl2F3 4) oksü- (POHal3) ja tio- (PSHal3) halogeniidid 5) P(II)-halogeniidid, näit. P2Cl4, P2I4 PHal3 – molekul trigonaalse püramiidi kujuline (aatom P püramiidi tipus) P - Hal sideme pikkus reas PF3 → PI3 suureneb molekulide polaarsus - “ - väheneb sulamistemp. - “ - kasvab