suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta. Keskkonna optimaalne pH on 6,5-7,5. Paljunemine lakkab 4,5-5 juures või üle 8 juures. Optimalne
suurtes piirides, ehk 2-20 mg ühe g energeetilise materjali kohta. 28. Mügarbakterid Kõige tähtsamad õhu lämmastiku sidujad. Mügarbakterid moodustavad mügaraid ainult papilonaceae sugukonna taimede juurde. Maaviljeluses ja põllumajanduses ning aianduse kultuuridena on nendest taimedest liblikõielised taimed, nagu ristik, mesikas, lupiin, hernes, uba, jpt. Ja mügarbakter kuulub rhizobium´i perekonda. Nad on aeroobsed kepikujulised, gramm negatiivsed, liiguvad kas mono trihaalselt või peritrihaalselt paiknevate viburitega bakterid. Spoore nad ei moodusta. Vananedes bakterid paksenevad, kaotavad liikumisvõime ja neid nim bakteroidideks. Kunstlikul söötmel võib mullas vabalt elavana, kasutada mügarbaktereid lämmastikühenditena lämmastikhappe soolasid, paljusid amiinohappeid jne. Sel juhul nad õhu lämmastiku ei kasuta. Keskkonna optimaalne pH on 6,5-7,5. Paljunemine lakkab 4,5-5 juures või üle 8 juures. Optimalne