Nikolai Gogol
"Arabeskid" ja "Mirgorod", mis sisaldasid muuhulgas novelle "Nevski Prospekt" ja "Tarass Bulba"
aastal 1842. Novellid ilmusid ka ajakirjades, näiteks grotesk "Nina" aastal 1836. Aastal 1836, varsti
pärast komöödia "Revident" edukat esietendust, lahkus Gogol Venemaalt. Põhiliselt elas ta Roomas,
kus suhtles tihedasti maalikunstniku Aleksandr Ivanoviga. Ivanov maalis temast aastal 1841 kaks
portreed ja on kujutanud teda ka oma suurel teosel "Kristuse ilmumine rahvale". Kavandatud
trigoloogia esimene osa kandis nime " Surnud hinged", mis ilmus aastal 1842. Tsensuuri poolt oli
ettekirjutatud pealkirjaks"Tsitsikovi seiklused ehk Surnud higed". Lisaks sellele valmisid veel
komöödia "Naisevõtt" ja grotesk "Sinel" (1842). Gogol viis moodsa vene proosa läbi
kasakaromantismi realismi, mis käsitles ühiskondlikku problemaatikat. Kujutas meisterlikult
"väikeste inimeste" maailma nn linnanovellides, kus läbi groteski naeruvääristatakse ametnike
rumalust ja tühisust