aastal sõlmis Polotski vürstiriik piiskop Albertiga lepingu, millega pidid venelased oma mõjuvõimust Väina jõel loobuma. 1215. a. pöördusid eestlased sõjalise abipalvega vürst Vladimiri poole, eesmärgiga vallutada Riia. Valitseja oli nõus, kuna see andis võimaluse lepingust taganeda ja oma autoriteeti taas tõsta. Pihkva vürstiriigis tekitas Ugandi ristimine suur pahameelt, kuna usuti, et Ugandi on Vene vürstide maksualune maa. Ugalasi ähvardati sõja, maksude ja tribuudiga. Venelased käisidki Ugandis rüüstamas. 1219. a. tulid venelased (Vitslavi vägi) koos Taani kuningaga Tallinnasse. Eestlaste korraldatud rünnaku ajal võideldi taanlaste poolel. 1223. a. Rüüstasid eestlastele appi tulnud vene väed Sakalat, kättemaksuks sakslaste poolt Viljandi linnusesse üles poodud kaasmaalaste eest. Venelased olid ka abiks võitluses sakslaste vastu. Üheskoos saarlaste, harjulaste ja sakalastega piirati edukalt 1217. a. Otepää linnust.1223
Buck ütles, ta olevat luuletusi otse käisest puistanud. Tal ei olevat tarvitsenud peatuda, et mõelda. Ta olevat ühe rea paberile visanud, ja kui ta ei olevat sellele riimi leidnud, siis olevat ta selle otsekohe maha kustutanud ja uue rea -- laks! paberile visanud, -- ja ikka nii edasi. Ta ei olevat palju valinud, vaid olevat kirjutada võinud iga asja kohta, kui see aga kurb oli. Iga kord kui mõni mees või naine või laps suri, oli ta oma «tribuudiga» platsis, enne kui surnu jõudis külmaks minna. Ta nimetas seda tribuudiks. Naabrid rääkisid, et esimeseks tuli arst, siis tuli Emme- 314 line ja siis surnumatja. Üksainus kord jõudis surnumatja ette; seekord ei leidnud Emmeline kuidagi riimi surnud mehe nimele, -- mis oli Whistler. Pärast seda oli ta hoopis muutunud; ta ei kurtnud, aga ta nagu kustus pikkamisi ega elanud enam kaua. Vaene laps, mitu korda